annestiilKroonikatoidutare.eeideesahver.eeajakirjad24.eeraamat24.ee Otsing

Need piinavad päevad

16.02.2003
Kristina (22) põlvitab voodi ees ning hoiab kõhust kinni. Kuidas pääseda valust ja iiveldusest, mis räsivad teda kuust kuusse - päev või paar "halbade" päevade alguses?

Hommikul kella üheksa asemel on Kristina jõudnud tööle kaheteistkümneks. Valu ei anna järele ning tundub, nagu oleks "põhi" alt ära ja ta jookseks verest tühjaks. Heledaid pükse ta pahade päevade ajal kanda ei tihka, sest kunagi ei tea, millal tampoon ja side verevoolu enam peatada ei suuda.

Kõht valutab ja paistetab eriti hullusti kahel esimesel päeval. Tihtipeale ärkab Kristina ööselgi valu pärast üles. Kolmandal ja neljandal päeval on ta sunnitud sageli WCsse  jooksma, sest sidemed ei pea suurt hulka verd kinni. Kohati kukub veri lausa klompidena välja. "Seda on nii umbes pihutäis," kurdab Kristina. "Selline raseda pardi tunne." Kui menses hakkab lõppema, lööb kõhtu veel korraks keerav valu.

Päästev tablett

Suurt valu on Kristina püüdnud leevendada valuvaigistitega, vahel on isegi kolm korda päevas tulnud tabletist abi otsida. "Siis on terve päev rikutud, käin ringi nagu uimane flegma," lausub ta.

Kui Kristinal 12aastaselt menses hakkas, tundus kõik korras olevat: polnud valusid ja verd ei tulnud ka ülemäära. Ebameeldivaks muutusid päevad kahe aasta möödudes.

Kristina on neelanud arsti soovitusel rasestumisvastaseid tablette, et verehulk väheneks ja tsükkel muutuks korrapärasemaks. Hommikul suhu pistetud tablett pani aga pea valutama ja ajas südame pahaks. "Olin nagu pilves," ütleb ta. Nii jättis ta pillide võtmise pooleli. Enam valmistab Kristinale meelehärmi see, et menstruatsioon on endiselt ebaregulaarne.

Pahadel päevadel istub Kristina meelsamini kodus, paks kampsun ümber keha, soojad sokid jalas. Sel ajal tekib tal suur tahtmine ennast poputada.

Mare (24) tunneb juba ilma kuupäevale mõtlemata või kalendrisse vaatamata, et päevad algavad homme. Kui Marel 11. eluaasta lõpus menstruatsioon algas, lamas ta voodis, kõht kõveras, ja oigas. Valud käivad, kuidas juhtub: mõnikord on esimestel päevadel jubedad valud, teinekord mitte. Viimasel ajal on tema õnneks valuhooge vähem ja mestruatsioon muutunud korrapäraseks. Kuid vererohkus piinab endiselt.

Ebameeldiva olukorra vältimiseks kasutab õpetajana töötav Mare alati suurima imamisvõimega (super) tampoone ja sidemeid koos. "Kui nii palju ei "uputaks", oleks tunde anda normaalne. Topelt päästab!” lausub ta. Eriti vihkab Mare halbu päevi peo või teatris käimise ajal.

Sünnitus võib aidata

Merilin Tofertit (23) vaevas valulik menstruatsioon aastaid, enne kui mure lahenes. Valulikuks läks menses 18. eluaasta paiku. "Valud olid hooti, tundusid nagu sünnitustuhud," ütleb ta. Alguspäeval püüdis ta võimalikult vähe liikuda ning rahulikult kodus lamada. "Nagu rohkem rahmeldasin, tekkis iiveldus." Tihtipeale juhtus, et ta oksendas välja ka valuvaigistava tableti ning siis tuli uus võtta. 

Piinarikastest valudest pääses naine poolteist aastat tagasi, kui sündis esimene laps. Kuus kuud pärast sünnitust, kui algas menstruatsioon, polnud valust ja iiveldusest märkigi. "See oli nagu topeltrõõm: laps ja valudest pääsemine üheskoos," on Merilin õnnelik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ja Tähe erakliiniku naistearsti Lee Padriku sõnul võib valulik menstruatsioon olla tingitud prostaglandiinide ülesünteesist, mis põhjustab emaka kokkutõmbeid. Liigse prostaglandiinide hulga puhul on emaka kokkutõmbed liiga tugevad ja tasakaalustamata, tekitades emaka lihastes verevarustushäireid ja sellest tulenevat valu.

Lee Padrik ütleb, et elu jooksul ja vanemaks saades võib prostaglandiinide hulk ja emaka tundlikkus prostaglandiinide suhtes muutuda, kuid ei pruugi. "Mõnel naisel muutub see pärast sünnitust, mõnel mitte," lausub dr Lee Padrik. Kui pärast sünnitust vererohkus ja valulikkus ei vähene, on tõenäoline, et naisel tuleb seda kuni kliimaksini kannatada.

Valulikku menstruatsiooni nimetatakse düsmenorröaks. Primaarse düsmenorröa puhul on mensesed valulikud juba algusest peale ega ole tavaliselt seotud mingi haigusliku seisundiga. Düsmenorröale on iseloomulikud kramplikud valud, mis kiirguvad vahel ka selga, kaasneda võivad peavalu, iiveldus ja oksendamine.

Klompide esinemine menstruaalveres viitab Lee Padriku sõnul vere hulga suurenemisele.

Menstruatsiooniaegset paistes kõhu tunnet võib põhjustada vähene vere sattumine munajuhade kaudu kõhuõõnde, mis iseenesest on normaalne nähtus, kuid võib tekitada soolte ja kõhukelme ärritust, soolte talitluse häireid ja valu.

Doktor Lee Padrik ütleb, et ka enne menstruatsiooni, kuigi mitte kõikidel naistel, esinevad sellised nähud nagu depressioon, ärrituvus, pingetunne, peavalu, kõhupuhitus, pingetunne rindades ja kaalu tõus.

Arst soovitab primaarse düsmenorröa ennetamiseks hakata juba enne menstruatsiooni algust manustama valuvaigisteid, millel on prostaglandiinide sünteesi inhibeeriv toime. Kui menstruatsioon on valulik ning naine teab või tunneb, millal see algab, on soovitatav raviga alustada juba paar päeva varem. Valuvaigistite võtmist tuleb jätkata menstruatsiooni esimestel päevadel kuni kaebuste vaibumiseni. Kui  valu on juba tekkinud, pole tableti toime enam nii efektiivne. 

Rasestumisvastased tabletid sisaldavad progestiine, mis lõõgastavad emakat ning pärsivad munarakkude valmimist. Seetõttu on menstruatsioon vähem valulik ning vereeritus väiksem, sest tabletid takistavad emaka limaskesta paksenemist. Väheneb aneemia ehk kehvveresuse oht, mis tekib rohke verekaotuse tagajärjel. 

Lee Padriku sõnul võib menstruatsioonihäiretes olla süüdi ka elustiil. Näiteks naisel, kellel on palju seksuaalpartnereid ja kes ei kasuta kondoomi, võib sagedamini esineda sugulisel teel levivaid haigusi, mis muu hulgas põhjustavad  ka tsüklihäireid.

Ka kehakaalu tõus ja langus mõjutab menstruatsiooni kulgu. Naissuguhormoonide tekkeks on vaja rasvkude, seetõttu peab organismis olema teatud hulk rasva, et menses käiks. Kui kehakaal langeb järsult, võib menstruatsioon ära jääda. Suure kaalutõusu korral võivad menstruatsiooni mõjutada ainevahetushäired.


Keskmiselt eritub mensese ajal 35-43 ml verd, vererohke on menstruatsioon siis, kui verehulk on üle 80 ml. Tavapärane kestus on 5,2 päeva, rohkem kui kaheksa päeva on üle normi.

Vererohke ja valuliku mensese sagedasemad põhjused

* Endometrioos. Noorte, alla 35aastaste naiste haigus, mis teatud määral võib olla pärilik. Endometrioosi tekke põhjused ja mehhanismid ei ole täpselt teada. Sellele haigusele on iseloomulikud valud enne menstruatsiooni. Raviks kasutatakse kuni kuuekuulist hormoonikuuri või  kirurgilist endometrioosikollete, raskematel juhtudel munajuhade, munasarjade või emaka eemaldamist.Viimase otsuse tegemisel arvestatakse alati naise sooviga veel sünnitada. Pärast menopausi kaob endometrioos iseenesest.

* Väikese vaagna põletik. Võib olla põhjustatud sugulisel teel levivatest haigustest. Põletikku soodustab vasest emakasisene vahend (spiraal). Kasutatakse antibakteriaalset põletikuvastast ravi.

* Emaka müoomid. Kui valulikud menstruatsioonid algavad umbes 35aastaselt, võib  põhjuseks olla emakamüoom, healoomuline silelihaskoe kasvaja, mis võib esineda 20-30% naistest. Hormoonraviga saab müoomisõlmi väiksemaks muuta, kuid suuremad sõlmed vajavad kirurgilist eemaldamist.

* Emakasisene rasestumisvastane vahend või antibeebipillide kasutamise lõpetamine.

* Mitmesugused emaka limaskesta haiguslikud seisundid, näiteks polüübid.

* Kilpnäärme talitluse häired.

* Emaka arengu anomaaliad.

* Pahaloomulised protsessid genitaaltraktis.


* Tsüklihäired. Menstruatsioon võib olla vererohkem ka puberteedieas ja menopausi eelsel perioodil, kui esinevad tsükli regulatsiooni häired ja enamikus tsüklites ei toimu ovulatsiooni. Vererohkemad võivad olla ka esimesed menstruatsioonid pärast sünnitust.