“Märksõna on siin pidev. Pidev alavääristamine, teises sellise tunde tekitamine, et ta on mõttetu, nõme, ei oska midagi, on mitte keegi” kirjeldab emotsionaalset vägivalda psühholoog Kätlin Konstabel. “Ja siis sellised põnevad väljendid, et ma pean kelleltki luba küsima. Kui inimene väga palju räägib, et ta peab oma kaaslase käest luba küsima ja ta ei ütle seda naljana, siis peaks mõtlema hakkama, mis toimub”, lisab ta.

“Emotsionaalset vägivalda mõõdab hirmutunne. See võib olla ka füüsilise vägivallaga hirmutamine või ähvardamine ennast ära tappa” lisab naiste tugikeskuste teenusejuht ja podcasti “Jagatud ruum” kaaslooja Liis Allmäe.

Vestlusest selgub, et füüsilise ja emotsionaalse vägivalla kõrval saab eristada ka majanduslikku. Mida majanduslik vägivald tähendab ja millised on erinevad viisid raha abil teist inimest kontrollida?

“See on jälle võrdsuse küsimus. Kas majanduslikke otsuseid tehakse koos? Kas inimene saab oma teenitud raha ise kasutada või annab selle vägivalla toimepanijale? Võib-olla takistatakse tööl käimist.” ütleb Allmäe. “Majandusliku vägivalla vorm on ka see, kui kulutatakse ohjeldamatult partneri raha, võetakse tema nimel laene ja muid kavalaid asju, eeldades, et see on okei” lisab Konstabel.

Kuidas tunda ära lähisuhtevägivalla hallid alad? Kellel ja kuidas on õigus sekkuda? Ning millised on riigi poolt pakutavad abivõimalused?

Kuula vaimse tervise podcasti “Mis mõttes?” ja lähisuhtevägivalla teemadele keskenduva taskuhäälingu “Jagatud ruum” ühist episoodi, et neist ja paljudest teistest seotud teemadest lähemalt kuulda. 

Saate ajakoodid

0:00 Sissejuhatus

4:14 Milliseid termineid peaks lähisuhtevägivallast teadma?

10:25 Millised on vägivalla liigid ja peidetud vormid?

16:45 Millal on tegemist emotsionaalse vägivallaga?

20:45 Isoleerimisest kui lähisuhtevägivalla ilmingust

25:30 Seksuaalsest vägivallast 

29:30 Majanduslikust vägivallast

32:35 Hallid alad lähisuhtevägivallas

34:15 Miks on lähisuhtes raske vägivalla piire ära tunda?

42:20 Kellel on kuidas on õigus sekkuda?

53:48 Milliste märkide järgi tunneb terapeut ära lähisuhtevägivalla?

57:30 Millal kaalub olukorra ohtlikkus üle konfidentsiaalsuse?

58:30 Millised spetsialistid ohvritega töötavad?

1:00:30 Mis on kutsega psühholoogide ettevalmistus lähisuhtevägivallaga tegelemiseks?

1:07:00 Perearstide rollist ja tasuta abi võimalustest

1:10:15 Pereteraapia võimalused ja ohud lähisuhtevägivalla puhul

1:13:00 Vägivaldsete suhete ennetamisest ja vägivallast loobumise tugiteenustest

1:16:00 Mis on taasohvristamine?

1:22:34 Kokkuvõte

Info vägivalla all kannatanule ja vägivallast loobuda soovijale

  • 112 • hädaabinumber

  • 116 006 • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, välismaalt helistades vali +372 614 7393

  • 116 111 • sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnas

  • palunabi.ee • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses

  • lasteabi.ee • sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses

  • 116 123 • emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kell 10.00–24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00–24.00)

  • 660 6077 • sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin (tööpäeviti kell 10.00–16.00). Nõustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.


1x
00:00