Peagi hakkas kaaslane rääkima sellest, et me võiks abielluda, kuna ma olen tema elus kõige tähtsam inimene, me sobime nii hästi ja meil on kõik nii tore. Minu arvates oli abiellumiseks veel liiga vara ning soovisin enne vähemalt aasta aega koos olla. Juba kuu aega hiljem tuli ta aga täpselt sama jutuga tagasi öeldes, et meie suhe muutub aina tugevamaks ja me tunneme üksteist juba paremini. Endiselt selgitasin, et inimesed ei abiellu nii varakult ning et meil oleks vaja end kõigepealt ka majanduslikult kindlustada, eriti kuna mu kaaslasel polnud hetkel tööd. Abielu teemat ta aga ei jätnud ning tõi seda endiselt päris tihti jutuks.